Plaanisin soolakandiku tegevust Mustikale juba ammu, aga kuidagi ei jõudnud selleni, et köögikapist soolapurk üles otsida. Ühel päeval küsis Mustikas minu käest, kuidas number kolme kirjutatakse. Ühel teisel õhtul leidsin laualt tähekaartidelt Mustika poolt püüdlikult kirjutatud tähed.
Olin üllatunud, sest varem pole Mustikas kirjutamise vastu huvi üles näidanud. Tähti ta küll tunneb peaaegu kõiki. Numbritega on lood segasemad, tundub, et nende kohta ta üht-teist teab, aga välja ta seda igatahes ei näita.
Niisiis tundus olevat paras aeg siiski see soolapurk üles otsida. Kui küsisin Mustikalt, et kas ta tahaks soola sisse joonistada ja kirjutada, jättis ta sekundi pealt kõik teised tegevused ning tormas oma laua taha ning istus seal väga kannatlikult, kuni ma soola ja kandikuga kohale jõudsin.
Alustuseks uuris Mustikas niisama, et millega tegu on. Tõstis ja pühkis soola ning proovis joonistamist. Seejärel proovisime kandikut laual edasi-tagasi loksutades tehtut kustutada.
Seejärel proovisime kirjutamist. Tegelikult tuleks küll alustada kirja eelharjutustega ehk erinevate joonte joonistamisega, aga läks seekord nii, et võtsime riiulist tähekaardid appi. Minu plaan oli Mustikale ette anda vaid paar lihtsamat tähte, et tegevus olekski rohkem joonte tõmbamise moodi.
Kuna see oli meie esimene kord üldse soolakandikuga tegutseda, siis me ei hakanud teoorias näpuga järge ajama, vaid võtsime vabalt. Korrektne oleks õpetada lapsele liiva või soola sisse kirjutamist selliselt, et laps teeb seda oma domineeriva käe kahe sõrmega (nimetissõrm ja keskmine sõrm).
Esimesena läks käiku O-tähe kaart, Mustikas muidugi joonistas kandikule ka kaardi sees oleva augu.
Minu mõte alustuseks O- ja I-tähe joonistamisega piirduda lendas vastu taevast, kui Mustikas nägi mu käes tähekaartide pakki. Siis loomulikult oli vaja neid KÕIKI ja KOHE ja ISE proovida. Diagonaalsete joontega tähed (M, V) ei omanud küll mingit sarnasust kaardilolevaga, aga vertikaal- ja horisontaaljoontega tähtede puhul (T, H) oli loogika täiesti paigas, kuigi jooned mitte õigel kohal.
Mulle meeldib vaadata, kuidas Mustikas võib süvenenult ühte tegevust muudkui korrata, kuni äkki käib justkui mingi sisemine klõps ja ta pole enam sellest tegevusest üldse huvitatud. Nii juhtus meil K-tähe juures. Sool aeti laiali ja Mustikas hakkas proovima, kuidas tähekaardiga soola liigutada saab. Kui ta avastas, et teisel pool on kopra pilt, siis oli vaja kobras lume alla matta. Ja hiljem loomulikult ka pingviinid.
Soolakandikuga tegutsemisega jäime igatahes mõlemad rahule. 🙂
Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.
