Montessori esimesel eluaastal: tahkele toidule üleminek

tahkele toidule üleminek

Pohl on tänaseks juba paar kuud põnevat toidumaailma avastanud. Huvi toidu vastu on tal suur, andke ainult kätte. Kui Mustikas oli omal ajal püreetoidulaps, siis Pohlaga läheme seekord näputoiduteed. Kuna minu sooviks on olnud Pohla esimestele eluaastatele montessorilikult läheneda, siis uurisin pisut ka toitumise kohta käivat. Kuigi me siinkohal üks-ühele Montessori teoorias kinni ei ole, on nendes põhimõtetes siiski palju sellist, mida igapäevasesse ellu üle võtta.

Tahkele toidule üleminek Montessori moodi

Üleminekul tahkele toidule on Montessori pedagoogikas oluliseks märksõnaks austus. Kogu protsess lähtub lapse initsiatiivist ja soovist. Üleminekuperioodi alguseks loetakse keskmiselt 6. elukuud. Tegelikult tähendab see aega, mil laps näitab märke sellest, et ta on valmis alustama tahke toiduga.

Need märgid on näiteks:

  • rauavarude vähenemine organismis
  • seedeensüümide olemasolu süljes
  • esimeste hammaste tulek
  • laps suudab iseseisvalt ringi liikuda
  • laps kontrollib oma käsi ja suudab neid sihipäraselt kasutada
  • laps suudab (vähese abiga) istuda
  • tunneb elavat huvi söögiga seonduva vastu

Toidu pakkumist alustatakse lapselt saadavate signaalide põhjal. Enamikel lastel jääb alustamine perioodi 4…6 elukuud. Siis oskab laps istuvas asendis juba ilusti pead hoida ning toitu keelega suu tagaossa lükata. See võimaldab tal toitu ohutult allaneelata. Sellel nö tundlikul perioodil toimub uue oskuse õppimine palju lihtsamalt, kui mis tahes muul ajal.

Üleminek tahkele toidule on pikk protsess ning rinnapiim jääb lapsele põhiliseks toitainete allikaks veel mitmel järgneval kuul. Protsessi alguses ei ole nii tähtis mitte toitainete saamine uuest toidust, vaid sellega seonduv lapse füüsiline ja vaimne areng. Tahke toiduga alustamine on eelkõige uus suhtlemisviis vanematega. (Postituse lõpus leiad lisalugemise alt ühe lingi artiklile, kuidas üleminek võiks reaalselt etapide kaupa välja näha.)

Montessori lähenemisel on palju sarnast ka näputoitumisega. Nii Montessori viis kui ka näputoitumine tähtsustavad lapse iseseisvust ning austavad lapse sisemist võimet leida ise see, mis on neile mingil ajahetkel vajalik. Samuti annavad mõlemad meetodid lapsele võimaluse kulgeda omas tempos. Näputoit sobitub oma põhimõttelt Montessori olemusega – laps saab toitu süüa (ja uurida) selle kõige algsemal ja loomulikumal kujul.

Lisan siia ühe netist leitud võrdluse Montessori ja näputoitumise lähenemise kohta (minu tõlkes, algallika olen suutnud kahjuks ära kaotada).

tahkele toidule üleminek

Mis on alustamiseks vajalik?

Vali välja üks koht kodus, kus laps hakkab edaspidi sööma (köögi ja veekraani lähedal, lihtsasti puhastatava põrandaga jne). Alla kolmeaastastel lastel on tugev korraarmastuse tunne, seega püsiv ja muutumatu keskkond on nendele oluline, seda ka söömise juures.

Järgnevalt nimekiri asjadest, mida läheb vaja tahkele toidule üleminekul Montessori moodi.

1. Laud ja tool

tahkele toidule üleminek

Pildil olev tool: Community Playthings, laud: pesa24.ee

Montessori põhimõtete järgi on oluline, et laps saab kogeda maailma enda tasandil. Kõrges söögitoolis söömine on vastupidiselt täiskasvanute tasandiga kohandumine. Kuivõrd laps ei saa iseseisvalt söögitooli ja sealt välja ronida, siis on see tema jaoks justkui lõks. Montessori põhimõtete järgi ei tohiks kasutada abivahendeid, mis piiravad lapse liikumisvabadust, seega tuleks eelistada eraldi söögilauda tavapärase kõrge söögitooli asemel. Nii saab laps vabalt liikuda ning oma tahte järgi laua taha tulla ja sealt lahkuda, kui ta on söömise lõpetanud, See on hea võimalus enesekindluse kasvatamiseks.

Enamik lastemööblit on mõeldud lastele vanuses 3+ ja ei ole seetõttu Montessori söögilauaks ja -tooliks kasutatavad. Laud ja tool peavad vastama lapse reaalsetele mõõtudele. Need peavad olema olema nii madalad, et roomav laps saaks end ise toolile sikutada. Istudes peab lauatasapind jääma söömiseks mugavale kõrgusele.  Kui laps ei oska veel iseseisvalt laua taga istuda, toidetakse teda süles hoides.

Kõige lihtsam viis Eestist sobivat mööblit saada on ilmselt see, kui osta meelepärane laud ja tool ning neil jalad lühemaks saagida :). Leidsin netipoodide valikust isegi ühe selleks sobiva käsitugedega täispuidust tooli. Samast kohast saab ka laua. Kui kellelgi on soov lapsele söögilaud ja -tool ise teha, siis netis on leitavad ka skeemid vastavate mõõtudega (laud, tool).

Samas pooldavad mõned Montessori praktikud, et laps sööb siiski mõned söögikorrad ka koos perega suure laua taga. Süües koos perega laua ääres, näeb laps teisi söömas ning õpib vaadates. Suure laua taga istumiseks soovitatakse lapsega koos kasvavat söögitooli (nt Tripp Trapp), mis sobitub söögilaua kõrgusega. Laps peaks söögitoolis olles sööma samalt laualt koos teistega, tema toit ei tohiks asetseda söögitooli kandikul.

2. Tool lapsevanemale

Lapsevanemale istumiseks, seni kuni laps sööb. Vanem saab aidata last nt klaasi täitmisel, aga ühtlasi ka kinnistada lapsele laua taga söömisega seonduvaid piiranguid (toiduga ei minda laua tagant ära, pärast sööki minnakse käsi pesema jne).

3. Taldrikud ja kausid

tahkele toidule üleminek

Taldrikud ja kausid peaksid olema keraamilised – nõude kogemata lõhkumine on oluline osa õppimisprotsessist. Nii õpib laps kohtlema nõusid hoolikalt ja õrnalt. Ideaalis võiksid nõud välja näha võimalikult sarnased sellele, millised on ülejäänud pere nõud (nt kasutage sama serviisi väiksemaid taldrikuid). Nii tunneb laps ennast rohkem teiste moodi.

Tahke toiduga alustades soovitatakse esialgu toidu (püreede) jaoks kasutada läbipaistvaid nõusid, et laps näeks, milline toit välja näeb ja kuidas see liigub kausist lusikale ja sellelt edasi suhu.

Juuresoleval pildil on IKEA mängunõud (hea võimalus võtta nõud lapse suuremaks kasvades hoopis mänguköögis kasutusele). Kes otsib midagi erilisemat, siis mulle meeldivad väga kaks eestimaist portselannõude pakkujat. Armsaid karupiltidega nõusid teeb EERIN. Läheb küll vastuollu selle punktiga, et kogu perel võiksid olla ühesugused nõud (samas mina oleksin nõus ka ise selliseid nõusid kasutama 😉 ). Rõõmsaid ja värvilisi nõusid pakub Muhu portselan.

4. Lusikas, kahvel, nuga

Esimeseks tutvuseks toiduga on vajalik tilluke lusikas (väiksem kui teelusikas!), millelt pakkuda lapsele värsket puuviljamahla ja püreesid. Poest tasub selleks tarbeks otsida mocca- või kohvilusikaid, need paistavad olema mõõtutelt selleks sobivad. Lusikas, nagu ka hiljem kasutusele tulevad kahvel ja nuga, on metallist.

5. Tassid ja klaasid

väike klaas

Montessori põhimõtete kohaselt peaks laps hakkama vett jooma kohe alguses klaasist. Joogipudelitest juues omandab laps vale joomisvõtte ning hiljem peab ta uuesti hakkama harjutama õiget võtet tassist-klaasist joomiseks. Omast kogemusest esimese lapsega võin öelda, et kui lapsele anda võimalus tassist joomiseks, siis saab ta selle üsna kiiresti selgeks.

Nii paradoksaalne kui see meie ühiskonnas ka pole, oleks lapse esimeseks klaasiks sobiv just viinapitsimõõtu väike klaas, mille maht on umbes 5 cl (vt nt IKEA, Gastrolink). Algul on soovitav kasutada just klaasi, kuna see paistab läbi ja laps näeb vedeliku liikumist selle sees, kui ta klaasi liigutab. Õnnetuste vältimiseks peaks see olema paksust klaasist. Sellise suurusega klaasi on lapsel alguses hea käes hoida, samuti ei ole võimalik siis joomist harjutades korraga palju vett maha ajada. Hiljem tuleks edasi liikuda suuremale klaasile, mille läbimõõt peaks olema siiski piisavalt väike, et lapsel oleks seda mugav hoida.

6. Kann

tahkele toidule üleminek montessori moodi

Laual kasutatakse algul väikest (maht ca 250 ml) ja lapse jaoks mugavat kannu. Algul kallab lapsele kannust lisa lapsevanem, hiljem saab laps hakata sellest ise endale vett kallama. Kann peaks olema läbipaistev, et laps näeks kallamise ajal vedelikku liikumist kannus. Otsida tasub klaasist piima- või koorekannu, pildil olev kann on siit.

7. Lauamatt

tahkele toidule üleminek

Foto: montessoria.com

Lauamatile on märgitud nõude ja söögiriistade asukohad. Nii õpib laps neid söögi ajal õigele kohale tagasi asetama, hiljem ka iseseisvalt korrektselt lauda katma. Alguses peaks matil olema kahvli ja lusika kujutis. Hiljem, kui laps hakkab kasutama ka nuga, lisandub ka selle kujutis.

Matt on klassikaliselt valmistatud tekstiilist, arvestama peab sellega, et neid võib päevas kuluda mitu tükki. Alternatiivina on olemas ka silikoonist matid, aga mati võib valmis teha ka paberit lamineerides.

8. Põll ja riidest salvrätik

Põlle ja salvrätiku kasutamine on osa lauakommete varasest õppimisest. Soovitav on kasutada krõpskinnitusega põlle, mille laps saab ise eest ära võtta, kui tal on kõht täis.

põll

Foto: JackandRoseCrafts / Etsy

9. Pesulapp või -käsn

Söömise käigus tekkivate toidu- ja joogipritsmete pühkimiseks (söögi ajal või pärast söömist).


Lõpetuseks lihtsad reeglid, mida Montessori põhimõtete järgi toitumist alustades meeles pidada.

  1. Järgi oma last ja lase tal end juhatada.
  2. Paku toitu, kuid ära suru seda peale. Kui pakud piisavalt tervislikku toitu, siis pole tähtis, kui vähe või palju su laps sööb. Lase lapsel enda söömist ise kontrollida ja unusta väljendid nagu “veel üks amps”. Paku lapsele tervislikku toitu ja ära muretse – ta teab ise kõige paremini, mida ja kui palju ta vajab.
  3. See, et laps üht toitu kohe ei taha, ei tähenda, et see talle ei maitseks. Kõigil inimestel on vaja aega uute maitsetega (ja asjadega) harjumiseks. Tutvusta sama toitu lapsele lihtsalt uuesti ja uuesti. Tutvusta, aga ära suru peale.
  4. Toit käib laua peal. Kui laps tõuseb laua tagant püsti, hakkab toiduga mängima, seda loopima või näitab kuidagi teisiti välja, et ta on söömise lõpetanud, tuleb taldrik ära viia ning lapse nägu ja käed puhtaks teha, seejuures rahulikult öeldes “su käitumine ütleb mulle, et sa oled lõpetanud”.
  5. Segadus käib asja juurde. Laps alles õpib sööma ning tema silm-käsi koordinatsioon alles areneb. Väldi kiusatust segaduse vältimiseks last ise toita. Laps peab saama võimaluse tekitada segadust, et tema oskused areneksid. Ole lapsele eeskujuks laua koristamisel ning anna talle võimalus aidata, kui ta on selleks võimeline (nt laua pühkimine). Näita, kuidas pühitakse põrandat. Luba tal ise enda nägu ja käsi pesta nii varajasest east kui võimalik. Lõplik koristamine jääb küll vanema kanda, kuid see, et laps saab selles protsessis osaleda, sisendab temasse enesekindlust.

LISALUGEMIST

  • Siin on üks tahkele toidule üleminekut tutvustav artikkel, kus on kuude kaupa välja toodud, kuidas see protsess võiks aset leida – milliseid toite pakkuda, kuidas seda teha, milliseid abivahendeid kasutada jne.
  • Kes tunneb suuremat huvi toitumise teooria vastu Montessori moodi, siis nendele soovitatakse lugemiseks Silvana Montanaro raamatut Understanding the Human Being: The Importance of the First Three Years of Life (ma ei ole seda ise lugenud, seega ei tea asjakohasust täpsemalt kommenteerida).

LOE KA EELMISI POSTITUSI ESIMESE ELUAASTA KOHTA:

– – –  Postitus sisaldab affiliate linke. – – –


Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.

Advertisements

Sinu mõtted...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s