Vihmamaalid

vihmamaalid

Ilmad kipuvad sügiseselt vesiseks ja üks pool minust tahaks lihtsalt soojas toas mõnuleda. Teine pool minust ei tea aga midagi toredamat jalutuskäigust vihma- ja värviliste lehtede sajus. Järelikult tuleb nautida mõlemat, kas pole? Kui juhtub aga olema mõni laps, kes vihmaga õue ei taha, siis võib proovida ta toast välja meelitada vihmamaalide tegemisega.

Meie Mustikaga (3a) proovisime vihmaga maalimist juba suvel, kui otsisime endale vihmase ilma tegevust. Just midagi sellist, mida saaks teha toas, aga mille jaoks on vaja ka natuke õues olla. Vihmaga saab maalida mitut moodi, vajalik on mõne veeslahustuva värvimisvahendi, paberi ja vihma olemasolu.

vihmamaalid

Esimesel korral kasutasime kõige käepärasemat lahendust ehk pestavaid vildikaid. Vihmamaalideks sobivad veel:

  • Vesivärvid – maali pilt ja pane see vihma kätte.
  • Vesivärvipuru – osta odav vesivärvikarp, võta värvid sealt seest välja ja lase lapsel need puruks teha (taignarulliga rullides või haamriga kopsides). Puista puru paberile ja vii õue vihma kätte.
  • Akvarellpliiatsid – *Akvarellpliiatseid on erineva kvaliteediga (erinev pigmendisisaldus, lahustuvusaste jne), kindlasti pole mõtet alustuseks osta kõige kallimaid. Meil on kasutusel kõige lihtsamad, ostetud Prismast, hind alla 4 euro. Tasub otsida suurematest poodidest tavaliste pliiatsite juurest.* Joonista pliiatsitega pilt või terita neid pliiatsiteritajaga ning puista tekkiv puru (ilma puidu osata) paberile. Pane paber vihma kätte.

Enne “värvimist” võib veel näiteks paberile midagi valge rasvakriidiga joonistada, et tekiksid alad, mis värvi külge ei võta. Mina haarasin katsetamiseks ühe ettejuhtuva paberi, kuhu Mustikas oli varasemalt sädelevat liimi peale pannud, ja sellega tuli samuti omapärane lõpptulemus (vaata allpool).

Paber, millele vihmamaale teha, peaks olema paksem joonistuspaber või akvarellipaber. Tavaline koopiapaber on vihma jaoks liiga õhuke. Paber tasub enne vihma kätte viimist asetada kandikule, nii ei voola värv koos veega maha. Kui ilm on tuuline, tasub paberi nurkadesse asetada raskused.

Kui värv sajab täiesti laiali, siis ära “kustunud” pilti värvilist vett kohe minema viska. Aseta kandik kõrvalisse kohta ja lase pildil seal samas kandikul olla nii kaua, kuni vesi on kõik aurustunud ja pilt kuivanud. Tulemuseks on mõnusalt õrn ja udune värviline paber (mäletate ju veel udupabereid?). Märjana tundub, et pole lootustki, et paberile mingitki värvi jääb, kuid kuivades muutub värvitoon intensiivsemaks.

Kui vihma ei saja, saab vihmamaale edukalt teha veepritsiga. Hea võimalus katsetada vihmaga maalimist toas või hoopis kuumal suvepäeval.

Meie esimesed vihmamaalid

Alustasime sellest, et vaatasime, et ilm on paljutõotav, seega kraamisime vildikad välja. Joonistasime prooviks kaks pilti.

vihmamaalid

vihmamaalid

Seejärel viisime need kandikul õue. Kiiresti sai selgeks see, et tuleb kivid paberinurkadele raskuseks panna.

vihmamaalid

Ja siis asusime vihma ootama. Meil tuli seda ikka päris tükk aega oodata, aga lõpuks vihm siiski tuli. Pärast esimest sabinat nägid pildid välja sellised:

vihmamaalid

vihmamaalid

vihmamaalid

Otsustasime, et jätame pildid veel natukeseks vihma kätte. Läksime vahepeal tagasi tuppa lootuses, et tulemus läheb veelgi põnevamaks. Mis aga juhtus, oli see, et hakkas sadama paduvihma. Kui ma siis lõpuks selles vihmasajus pilte päästma jõudsin, nägid meie kandikud välja sellised:

vihmamaalid

vihmamaalid

Mitte just see, mida plaanisime. Targemaks saime sellegipoolest – liiga kauaks ei tasu pilti vihma kätte jätta. Tõsi, kui lasime neil piltidel kuivada, siis selline udutoon jäi mõlemale peale. Kahjuks suutsin need paberid kuskile kindlasse kohta ära panna ja lõplikku tulemust näidata ei saa.

Teises katses tahtsin proovida, kuidas toimub vihma käes primaarvärvide segunemine. Pärast esimest sabinat oli pilt selline:

vihmamaalid

Kuivama läks pilt sellises olekus (nagu näha, siis värvide segunemine toimus, kuigi üsna suvaliselt):

vihmamaalid

Lõpptulemuseks oli aga selline paber. Enne värvimist paberile kantud sädelev liim sobib mu meelest sinna ideaalselt.

vihmamaalid

Sellisest paberist oleks tore näiteks mõni sünnipäeva- või jõulukaart teha. Või kasutada seda hoopis uuesti joonistamiseks-maalimiseks (loe inspiratsiooniks seda postitust An Everyday Story blogist).

Muide, lähipäevadeks lubab jälle hoovihma, niiet minge kõik õue katsetama!


Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.

Advertisements

4 thoughts on “Vihmamaalid

    • Jah, ma kujutan ka ette, et seenevihm oleks ideaalne. Katsetamise mõttes oli kerge tibutamine vs. paduvihm ühe korraga muidugi äärmiselt õpetlik.

      Meeldib

  1. Mulle meeldisid kangesti need udukate moodi pastelsed lõpptulemused. Siinsed ideed on nii toredad, et seepärast tasub kärsitult oma lapse kasvamist oodata 🙂

    Meeldib

    • Aitah, Laura! 🙂 Mulle endale meeldisid ka need udused lõpptulemused kõige rohkem. Aga äraliiga kärsitult ka oota, mul praegu enda lastega on juba tunne, kuidas aeg lipsab käest ja juba õige varsti on nad nii-nii suured. Kuigi tegelikult tean väga hästi, mida Sa mõtled. Mul on ka pikk nimekiri ees asjadest, mida tahaks juba lastega proovida 🙂

      Meeldib

Sinu mõtted...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s