Kuusk on lõpuks toas ja ehitud. Jõuluõhtu söögid söödud ja küünlad laual põlenud. Kingitused on avatud ja väikesed kingisaajad magavad juba ammu.
Ma loodan, et teil oli tore jõuluõhtu, täis neid erilisi lõhnu ja tundeid, neid, millest luuakse meeldejäävad mälestused. Kõige pimedam aeg on läbi, edasi läheb järjest valgemaks.
Lambrine blogi suundub aga väikesele puhkusele. Miks? Sest olen aru saanud, et ma võiksin vabalt olla ahelpostitaja. Mul keerleb pidevalt peas mõtteid, millest võiks kirjutada, aga paraku toimub see millegi (enamasti uneaja) arvelt. Seepärast otsustasingi teadlikult puhata ja mitte blogida, astuda korraks sammukese eemale ja teha teisi (tegemata) asju. Olla koos perega, haarata kinni paarist põnevast väljakutsest ja öösel lihtsalt magada.
Kui ma selle aasta alguses blogiga alustasin, ei osanud ma oodatagi, kui palju toredaid uusi mõtteid ja kohtumisi (nii reaalseid kui virtuaalseid) siit alguse saab. Aitäh teile kõigile, kes te siia ikka ja jälle lugema satute! Kui mulle puhkamine just väga meeldima ei hakka, kohtun teiega taas veebruaris. Tänasest jaanuari lõpuni on siin aga vaikus, siis vaatame edasi, mis saama hakkab. 🙂
Rõõmsaid pühi ja imelisi värve uude aastasse!
Kadri