Tee ise: sooda-maisitärklise tainast kuuseehted

Tegelikult oli nii, et mul polnud üldse plaanis selliseid ehteid teha. Aga ühel pärastlõunal ütles Mustikas (3,5a), et tema tahaks midagi meisterdada. Üritasin siis vestluse käigus välja selgitada, mis see on, mida ta teha tahaks, aga ei tulnud sealt mingit kindlat mõtet. Tegime siis nii, nagu me sellistel puhkudel ikka teeme – läksime koos Pinteresti ideid otsima. Sealt meie ehetemeisterdamine alguse saigi.

Olen kunagi varem proovinud ehete “küpsetamist” soolataignast ja see oli täielik ebaõnnestumine, seega ei tundnud ma endas erilist entusiasmi. Aga kuna retsept oli hoopis teistest koostisosadest ning need juhtusid ka kodus olemas olema, siis otsustasin ikkagi ära proovida.

Valeportselan ehk sooda-tärklise tainas
(sellest kogusest saab ühe ahjuplaadi täie portselanist kujundeid teha)

• 120 ml maisitärklist
• 240 ml söögisoodat
• 180 ml vett

Sega kõik ained paksupõhjalises potis kokku ja kuumuta keskmisel kuumusel pidevalt lusikaga segades, kuni segu on paks nagu kartulipuder. Tõsta pott tulelt ning kata pealt niiske rätikuga, kuni segu on piisavalt jahtunud, et saad sellega tegutsema hakata. Isetehtud portselanisegu hakkab nimelt pealt väga kiiresti kuivama, niiske rätik aitab seda vältida. Kui segu on jahtunud, mudi see veel korralikult läbi. Meil tuli juba esimese korraga väga hea paksusega tainas, aga kui juhtub, et segu jääb kleepuv, siis tuleb maisitärklist juurde lisada.

Edasi pole muud kui hakata seda rullima ja piparkoogivormidega kujundeid välja lõikama. Portselani tainas on käes väga mõnus ja pehme materjal ja seda on väga kerge käsitleda. Ainuke puudus on see, et õhu käes hakkab see tõesti kiiresti kõvaks muutuma, seega on mõistlikum rullimiseks võtta pigem väiksem tükk. Rullitud tainas võiks olla umbes 0,5 cm paksune ehk põhimõtteliselt käib kõik samamoodi kui piparkooke tehes.

Rullitud tainale saab teha igasugu põnevaid mustreid ja need jäävad tainal väga hästi näha. meie katsetasime Lego klotside, merekarpide ja erinevate kettidega. Minu lemmikuteks olid bambusest kuumaalusega ja augulise pudrunuiaga tehtud mustrid.

Kui kujundid valmis ja meelepäraselt kaunistatud, tuleb need tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Seejärel torka joogikõrrega auk sellesse kohta, kuhu tahad hiljem riputamiseks paela külge siduda.

Pane ahi sooja. Küpsetamiseks on paras 80°C. Aega kulub… nii palju kui kulub. 🙂 Pisut raske on täpset aega öelda, kuivõrd lõpuks tuleb silma järgi hinnata, kuidas tainas küpsenud on. Meie küpsetasime alustuseks tund aega, aga ahjust võttes oli näha, et tainas ei olnud veel igalt poolt ühtlaselt kuivanud ja oli näha tumedamaid, niiskemaid laike. Seega küpsetasime veel, kuni pind oli mõlemalt poolt ühtlaselt kuivanud. NB! Oluline on kujundid poole küpsetamise peal ümber keerata! Muidu jääb niiskus küpsetuspaberi ja taina vahele ja see osa ei küpse kuivaks ja kõvaks. Ühesõnaga küpsetage nii kaua, kuni kõik tükid on kõvad ja nende pind on ühtlaselt kuiv.

Mina olen uuest tainast igatahes vaimustuses! Võrreldes soolataignaga on asi ikka palju ilusam! Küpsetasin sama plaaditäiega koos ka ühe meie soolatainast tehtud südame, et oleks võrdlusmaterjali, ja järeldused on sellised (võrdluseks ka pilt- vasakul valeportselan, paremal soolatainas):

• portselanitainast esemed on valget värvi ja neid ei ole vaja üle värvida, kui on soov saada valgeid ehteid. Soolatainast tehtu jääb kollakas;
• portselanitainast esemed jätavad vaatamisel-katsumisel keraamilise materjali mulje, seevastu soolatainast tehtu näeb välja ja tundub peos küpsis mis küpsis;
• portselanitainas küpseb ahjus kiiremini kõvaks – selle ajaga, mis kulus portselanitaina kõvaks küpsetamisele, oli soolataina süda ikka veel nätske ja pehme;
• portselanitainasse vajutatud mustrid elavad küpsetamise paremini üle, soolatainas kipub pisut kerkima ning mustrid ei joonistu nii teravalt välja;
• pärast küpsemist õhu käes seistes eseme pind ei muutu, soolatainas südamele kippus “soolahärmatis” peale tulema (aga see võib olla ka sellest, et ma ei küpsetanud seda korralikult lõpuni).

Igatahes ehete ja kaunistuste tegemiseks on portselanitainas justkui loodud ja mul on väga hea meel, et Mustikas tol päeval meisterdada tahtis, sest nüüd on meil üks uus lemmikmaterjal. 🙂

Mul oli käepärast ka mõned rannast leitud klaasitükid ja need kohe kutsusid end sellesse tainasse vajutama. Mulle endale lõpptulemus vähemalt meeldis.

Tagantjärgi mõtlen, et oleks olnud tore teha jõuludeks ka nimelisi kingipakisilte, aga eks hoiame selle mõtte järgmiseks aastaks.

Ah jaa, tegelikult saaks sellest ka toreda isetehtud enne-jõulu kingituse, kui on vaja kuskile külla minna. Sooda-tärklise segu ilusasse purki pakendada ja kasutamisõpetus juurde lisada. Samuti mõni pisike piparkoogivorm või huvitav vidin, millega mustreid teha. Usun, et see meeldiks väikestele meisterdamishuvilistele kindlasti.

Seniks aga, kuni meil veel kuuseoksi toas pole, riputasime südamed hoopis lillepotti kaunistama.

---

Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.