Isetehtud plastiliin ja selle värvimine looduslike vahenditega

Lähenevatele pühadele mõeldes tundus paras aeg olevat kirjutada lõpuks isetehtud voolimismassi toonimisest. Muidu jäängi siin vaid lubadusi jagama. Ilmselt saab siit pisut inspiratsiooni ka munade looduslikuks värvimiseks.

Minu huvi naturaalse ja ohutu voolimismassi isetegemiseks sai alguse siis, kui Mustikas juba üht-teist sisukamat sellega peale hakata oskas. Sealtmaalt alates olen aeg-ajalt ikka ja jälle katsetanud mõne uue taime või toiduainega voolimismassile tooni andmist.
Siiani olen truuks jäänud voolimismassi retseptile, millest kirjutasin juba kord selles lumememmekingituse postituses. Tänane teema lähtub just sellest retseptist, seetõttu tundus olevat loogiline, et lisan selle sissejuhatuseks ka siia postitusse, et te edasi-tagasi klõpsama ei peaks.

---

 

200 ml nisujahu
200 ml vett
100 ml soola
0,5 tl sidrunhapet
1 spl õli

• Sega kõik ained paksu põhjaga potis kokku ning tõsta pliidile. Kuumuta kuni segu muutub pealtnäha tahkeks ning hakkab poti keskel üles kummuma. Ära kuumuta liiga kaua, siis hakkab juba kõrbemise lõhna tulema.
• Lase segul potis nii palju jahtuda, et saad seda käte vahele võtta. Mudi segu käte vahel läbi ühtlaseks palliks.
• Säilita voolimismassi õhukindlas karbis (soovitavalt külmkapis). Kui voolimismass on karbist võttes liiga niiske ja kleepuv, siis lisa sellele natuke jahu. Õhu kätte jäänud voolimismassi peale tekib koorik. Sellise massi saab taas pehmeks, kui see kergelt veega üle patsutada ja uuesti läbi mudida.

---

Eelistan seda retsepti, sest see valmib lihtsalt, säilib kaua ning selle tekstuur võimaldab sarnaselt poeplastiliinidele detailseid mustreid teha.

Kuidas saada naturaalsed (ja suhusattumisel ohutud) toonid?

Ökoloogilised toiduvärvid on muidugi üks variant, aga ma pean tunnistama, et meil tuleb koduse plastiliini keetmise mõte alati väga ootamatult ja enamasti pole meil toiduvärve nagunii käepärast. Küll on aga alati käepärast köögikapp (meie voolimismassi retsept eeldab keetmist, seega ilma pliidi ja köögita ei pääse).

Kuigi toiduvärvidega toonitud voolimismass jääb palju erksam, on looduslikult värvitud plastiliinil kordades lummavam just oma pastelsete toonidega. Igatahes kui kavatsed mõnd alljärgnevat toonimisõpetust proovida, siis pea meeles, et väga intensiivset tooni ei ole paljudel juhtudel võimalik saavutada. Ja päris sinise tooni saamiseni pole ma veel samuti jõudnud.

Olen naturaalselt toonitud voolimismassi teinud kolmel erineval meetodil. Kõige intensiivsemad toonid saab esimest ja kolmandat meetodit kasutades.

1. Kuivainetega värvimine

See on kõige lihtsam meetod. Selleks tuleb värvivat kuivainet (nt kakao) soovitud tooni saavutamiseni voolimismassile järjest juurde lisada. Kes otsib, leiab poest kindlasti ka igasuguseid huvitavaid jahusid (nt peedijahu), millega saab lihtsa vaevaga huvitavaid toone anda. Kuivaine lisamisel muutub voolimismass kuivemaks, probleem laheneb, kui lisada massile paar tilka õli või vett.

2. Mahlaga värvimine

Mahlaga värvimine nõuab pisut rohkem ettevõtmist. Selleks on vaja taimede osi (lehed, juurikad), mis on intensiivset värvi ja küllaltki “mahlased”. Kõige lihtsam ja käepärasem on vajalik mahlatilk kätte saada küüslaugupressi ja lusikate abil. Pane väike kogus küüslaugupressi ning pigista taimeosas puruks. Vajaduse korral võib sama massi paar korda läbi pressi pigistada. (Kellel on olemas mõni väiksemat sorti mahlapress, võib loomulikult ka seda kasutada.) Mahlasemate taimede puhul tilgub mahla juba küüslaugupressi vaheltki välja. Kui on vaja aga ise natuke pigistada, siis sobib tihe sõel või aseta taimemass pigistamiseks kahe lusika vahele. Katsu mahl kätte saada nii, et sinna jääks võimalikult vähe taime tükke.

Mahlaga toonimisel kipub voolimismass liiga niiskeks ja nätskeks minema. Siis pole muud teha, kui jahu juurde sõtkuda. Muidugi tähendab see omakorda värvitooni kahvatumaks muutumist. Siis tuleb uuesti mahla juurde tilgutada, kuni soovitud toon on saavutatud.

Mahlaga toonitud voolimismasside säilitamisel võib aja jooksul esineda toonimuutust, näiteks roheline muutub pruunikamaks jne. Samas on mul endal hetkel külmkapis ports voolimismassi, mis sai sügisel roheliseks toonitud peenralt leitud viimaste roheliste kõrvitsalehtedega. Segu on endiselt heleroheline ja plastiliinitekstuur pole samuti aja jooksul muutunud. Voolimismassi lisatud sidrunhape aitab ilmselt ka värvitooni segus paremini säilitada.

3. Tooni lisamine keetmisel

See meetod nõuab kõige rohkem mässamist, kuid see annab ka kõige intensiivsemad värvitoonid. Ühe tooni keetmiseks on paras pool algses voolimismassi retseptis antud kogustest (kui segu jääb liiga väheks, võib see keetmisel kergemini kõrbema minna).
Enne voolimismassi keetmist tuleb toonivast ainest välja keeta värviline vesi. Kirjeldan seda protsessi punase kapsa näitel. Punase kapsa keeduveest on võimalik saada väga ilusat ja intensiivset lillat ja sinakasrohelist (muutub pikemal seismisel samblaroheliseks).

1. Tükelda kapsas ja keeda seda väheses vees (mida vähem vett, seda intensiivsem keeduvesi tuleb). Jälgi siiski, et sul oleks potis siiski nii palju vett, kui tooni(de) tegemiseks vaja (100 ml ühe tooni kohta).
2. Kurna kapsatükid keeduveest välja.
3. Lilla tooni keetmiseks pane kõrvale 100 ml keeduvett. Rohekassinise tooni jaoks pane eraldi nõusse teine 100 ml keeduvett ning sega selle sisse 1 tl söögisoodat (sooda toimel muutub segu siniseks).
4. Sega potti kokku 100 ml nisujahu, 50 ml soola, 0.25 tl sidrunhapet, 0.5 sl õli ja 100 ml keeduvett (vastavalt lillat või sinist). Valmista plastiliin retseptis antud kirjelduste järgi.

 

---

Panen kirja mõned soovitused, kuidas mõnd tooni saada (sulgudes märgitud, millisel meetodil olen tulemuse saavutanud).

 

 

Punane
– peedikeeduvesi (3)

Oranž
– safran (1)

Kollane
– kurkum (1)
– porgandimahl (2)

Roheline
– spinatimahl (2)
– erinevad rohelised taimed õues, jälgi, et need ei oleks mürgised! (2)
– värskelt niidetud muru (2)

Sinakasroheline
– punase kapsa keeduvesi + sooda (3)

Sinine
Täiuslikult sinine toon on kahjuks veel leidmata.

Lilla
– punase kapsa keeduvesi (3)
– mustikate mahl + sooda (2)

Roosa
– toore peedi mahl (2)
– mustikad (2)

Pruun
– kakao (1)

Must
– purustatud söetabletid (1)

Kes veel on ise kodust voolimismassi käepäraste ainetega tooninud? Jagage kogemusi! 🙂

PS! Suure tõenäosusega lisan kõik uued katsetused tulevikus sellesse postitusse ning uut postitust toonimise teemal tegema ei hakka.

---

Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.