Sel kevadel meisterdasin loomakujudele karjalaskepäevaks aedikud, et saaks nad ikka ilusti toapõrandale “õuele” lasta. Unistasin ammu, et meil võiks kodus olla puidust aedikud, nii igaks juhuks. Kui siis ühel päeval sattus Mustika mängus tavalise Jenga klotsi kõrvale üks mänguloom seisma, siis lõi minul kellukese peas helisema ja plaan oligi valmis.
Aedikute meisterdamiseks kasutasin Jenga mängu miniversiooni (klotsi mõõdud ca 5 x 1,5 x 1 cm), kitsaid jäätisepulki (craft sticks) ja liimi. Mina leidsin klotsid teise ringi poest, sobivad tegelikult ka teised parajat mõõtu klotsid. Pulgad olin kunagi netist tellinud ühe teise ettevõtmise jaoks, aga nagu selgus, olid need liiga kitsad. Seega ootasidki parasjagu mõnd mõtet, mida nendega ette võtta.
Tegemine ise on nii lihtne, et sellel ei tasu pikemalt peatuda. Liimiga kinnitamisel on muidugi oht, et hoogsal mängimisel võivad need kergesti liimist lahti tulla. Siis aitab uuesti liimimine. Kel palju pealehakkamist, võib muidugi proovida ka pisikesi naelu kasutada. Mina otsustasin igatahes “kiirelt valmis” meetodi kasuks.
Praegu on müügil nii palju ägedaid taluteemalisi mänguasju. Kahjuks on mul kodus teisi taluhuvilisi vähe ja ainult endale mängimiseks pole vist mõtet mänguasju osta? Tuleb tõdeda, et ka meie loomaaedikusse leiavad tee hoopis teised loomad, kui mina algselt ette kujutasin. Taluelu ei kuulu lihtsalt enam tänapäeva lapse igapäevaellu. Mina igatahes meenutasin aedikuid kokku liimides kerge heldimusega puupulkadest lõigatud mänguloomi, kelle onunaine mulle kunagi tegi. Mingil ajahetkel olid need mu lemmikmänguasjad.
Muide, kui jutt juba taluloomadele läks, siis värskelt on välja antud Ellen Niidu luuletustega pappraamatu “Meil maal” kordustrükk. Meil on see olnud juba pisikesest peale nii Mustika kui ka Pohla üks loetumaist raamatuist. Kirjutasin sellest raamatust kunagi siin.
Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.
lambrine 