Minu mõtted on juba nädala jagu keerelnud ümber raamatute advendikalendri. Otsustasin, et seekord ei hakka siia kirja panema, mis meil kalendrisse läheb, sest suurem osa raamatuid kipub aastast aastasse korduma. Pigem tuleb ehk pärast jõule taas üks kokkuvõte Instagramis. Mõtlesin, et vaatan parem ringi ja soovitan teile üht-teist kalendrisse panekuks.
Mõned päevad veel ja ongi viimane aeg selle aasta raamatute advendikalender ära pakkida. 🙂 Kõik, kes on juhtumisi raamatuhullud nagu mina, tunnevad kindlasti juba kerget ärevust. Või siis on juba kõik raamatud ära pakkinud. 🙂 Igatahes mõtlesin täna teiega jagada meie pere laste advendikalendri lemmikuid. Paljude tiraažid on küll üsna otsakorral, ent positiivsest küljest tähendab seda, et viimaseid eksemplare võib raamatupoodidest leida väga hea hinnaga. Kuigi julgen neid raamatuid soojalt päris endale soetada, siis alati on võimalus teha kalender hoopis raamatukoguraamatutest. Ma ise tõin just eile raamatukogust meie kalendrisse pisut värskendust. Või siis lisage raamatud soovinimekirja hoopis sellises toredas keskkonnas nagu Raamatuvahetus.
Oleme vaikselt liikunud kevade ja munadepühade lainel. Sel kevadel on Mustikal (4,5a) olnud suur huvi eelkõige just lillede vastu, seetõttu oleme teinud just palju lilledega seonduvaid tegevusi (millest tuleb lähiajal loodetavasti ka üks postitus).
Kohe-kohe ongi jõulud käes! Kuhu küll detsembri algus kadus, ma ei tea. Kolmapäeval, kell 10:44 algab aga talv. Talvine pööripäev kipub olema selline päev, mis kaob kogu jõulumöllu vahele ära, kuigi ta võiks olla üks palju erilisem päev.
Tänasega on meil esimene ports piparkooke ära söödud ja nagu arvata oligi, siis nõutakse juba uusi. Kõigile neile, kes iga päev küpsetama ei viitsi hakata (nagu näiteks mina 😉 ), on ideaalseks abiliseks piparkoogiplastiliin.
Peagi on käes jälle see aeg, kus tuppa tuuakse kuusk ning suvisest peidupaigast otsitakse välja tõeline aaretekast, mille sees on loomulikult kuuseehted. Ma ei tea kuidas teil, aga meie peres minnakse koos kodumetsast kuuske tooma ikka 24.detsembril. Sest nii on alati olnud. Ühelt poolt on minul (kui jõulupühade armastajal) kange tahtmine seda traditsiooni iga aasta murda, aga kui ma siis mõtlen potentsiaalsele segadusele, mida ma terve detsembrikuu koristama peaksin, siis tunnen, et võin rahuga oodata jõuluõhtuni. Aga et väikestel jõulusõpradel oleks koht, kus oma energiat välja elada, siis võikski tuppa teha sellise ajutise ja pidevat ümberkorraldamist taluva jõulukuuse.
Paar päeva tagasi oli üks nendest vähestest päevadest, kui lapsed olid kodust ära ja mina korraks üksinda kodus, niiet sain ühte kohta kokku tõsta kõik selle aasta raamatute advendikalendri raamatud.
lambrine 