Tere üle pika aja. Kuigi selleks aastaks lõppes kool juba kuu aega tagasi, olen ma vist alles praegu koolirütmist välja ja suvelainele saanud. Päris mõnus on üle pika aja puhata ja ka üks blogipostitus vahelduseks kirja saada. Mis sest, et see tuleb minu jaoks üsna kooliteemaline.
Lähenevatele pühadele mõeldes tundus paras aeg olevat kirjutada lõpuks isetehtud voolimismassi toonimisest. Muidu jäängi siin vaid lubadusi jagama. Ilmselt saab siit pisut inspiratsiooni ka munade looduslikuks värvimiseks.
Mõtlesin tükk aega, mida huvitavat Mustikaga (3,5a) vabariigi aastapäeva puhul teha. Algselt olid mul hoopis teist tüüpi tegevused mõttes, kuni Mustikas umbes nädal aega tagasi mind kangakastides sorteerimas nähes ütles, et tema tahab ka õmmelda. Ja sel hetkel teadsingi, et just õmblemine on see, mida me Eesti sünnipäeva puhul teeme.
Jagan täna teiega üht meie pere uut lauamängu. Selleks on “Nupuka orava suupisted” (ingliskeelsena The Sneaky, Snacky Squirrel Game). Plaanisin seda juba ammu osta, aga juhtus ikka kuidagi nii, et asi jäi venima. Aga võib-olla ongi toredam seda mängu mängida praegu, kui tammetõrud on päevakorral.
Tänane postitus on iseenda motiveerimiseks. Nimelt olen juba väga kaua plaaninud õmmelda Mustikale tegelusraamatut, aga ikka kipub see kuidagi tegemata asjate nimekirjas tagaplaanile jääma. Kuna oleme viimasel ajal sattunud päris tihti tegema pikki autosõite Mustika ärkveloleku ajal, siis on tulnud autos üsna palju võidelda igavusega. Eelolevale suvele mõeldes üritan siis nüüd end kokku võtta ja selle raamatu valmis õmmelda.
See värvide ja pesulõksude mäng oli mul juba nii ammu plaanis, et jõudsin selle tegemise mõttest lausa mitmeid kordi loobuda, kuid siin ta nüüd siiski lõpuks on.
Ah, mustriklotsid! Meie uued lemmikud. Olen neist nii kaua unistanud. Otsides Mustikale mõnd uut ja huvipakkuvat mänguasja, jõudsin siis lõpuks nii kaugele, et ostsin need ära. Ja see on olnud üks viimase aja parimaid oste.
lambrine 