Sel suvel on läinud kuidagi nii, et oleme väga vähe raamatuid lugenud. Võib-olla just sellepärast armusin esimesest silmapilgust raamatuselja luule (bookspine poetry) ideesse, mida nägin esimest korda paari päeva eest The Crafty Crow postituses.
Sel suvel on läinud kuidagi nii, et oleme väga vähe raamatuid lugenud. Võib-olla just sellepärast armusin esimesest silmapilgust raamatuselja luule (bookspine poetry) ideesse, mida nägin esimest korda paari päeva eest The Crafty Crow postituses.
Kevadlillede vilditahvel on järg meie vildist lumememmemängule. Lumememmemäng oli meil talvel üllatavalt populaarne. Mustikas ei mänginud sellega küll just iga päev, aga kui see tal meelde tuli, siis toimetas ta sellega rahulolevalt paarkümmend minutit järjest. Tahtsin seepärast midagi sarnast teha ka kevadeks.
Ma ei ole päkapikuusku inimene, küll aga meeldivad mulle lausa pöörasel kombel jõulukalendrid. Seetõttu tegin möödunud aasta detsembrikuuks Mustikale koju ise jõulukalendri. Eks see oli rohkem endale tegemise projekt, Mustika jaoks ei olnud päkapikud ega jõuluootus sel aastal veel tegelikult üldse teemaks.