Eesti suvega on ikka nii, et vähesed tõeliselt kuumad päevad mööduvad nagu silmapilk. Nii ongi päikesekatse katse juba mitu aastat oma aega oodanud, sest kui ta mul lõpuks jälle meelde tuleb, on ilmad taas jahedad. Tänavu on kõik risti vastupidi. Algavaks nädalavahetuseks lubab taas pööraselt sooja ilma, mis on selleks katseks justkui loodud.
Katse ettevalmistus läheb väga kiirelt ja kui katse on juba “käib”, ei pea tegema midagi muud, kui aeg-ajalt vaatama, kas midagi ka sulab.
Erinevad materjalid katse jaoks valisime välja koos Mustikaga (6a). Talle tuli esimese asjana pähe, et võiks proovida vaha sulatamist. Mustikas pani kõik materjalid oma katselehele ka kirja. Meie katses olid:
- jääkuubik (mustasõstraga, sest tavalist polnud kohe võtta)
- šokolaaditükk
- juustukuubik
- marmelaad (algul tahtsime kasutada hoopis tahket mett, aga juba toas oli nii soe, et mesi oli täiesti ära sulanud)
- tükk seepi
- vaha (tükk küünlavaha ning tükk mesilasvaha)
- münt
- plastmassist täring
- puidust täht
- rasvakriit
- klaasitükk
- kivi
Materjale, millega mõnikord võiks uuesti katsetada, leiab veel. Näiteks või, tükisuhkur, savi, plastiliin… Iga materjali kohta tegime katselehele kaks tulpa. Esimeses tulbas oli Mustika oletus selle kohta, kas mingi materjal sulab või mitte. Teise tulpa läks kirja katse tulemus. Seejuures oli minu jaoks põnev jälgida, milliseid teadmisi ja seoseid ta oletuste tegemisel kasutas.
Kui kõik oli valmis, viisime oma eksperimendi õue päikese kätte. Esimese vaatluse tegime 10 minutit pärast katse algust. Selleks ajaks oli jääkuubik juba peaaegu sulanud ning šokolaaditükk, mis küll veel kuju hoidis, samuti täiesti pehme. Rohkem me kella ei vaadanudki. Mustikas ja Pohl (3a) lippasid pidevalt õue vahet ja uurisid, mis siis ikkagi sulab (eriti suurt huvi tundsid nad muidugi šokolaadi ja marmelaadi vastu).
Mingi hetk (ehk tunde hiljem) otsustasime, et nüüd on katse lõppenud, ning tõime vormi tagasi tuppa. Katse tulemusena saime teada, et kui õues on +27 kraadi sooja, sulavad ära vaid vesi ja šokolaad. Juust hakkas samuti midagi sulamiselaadset tegema, kuid jäi siiski pigem tahkeks. Mesilasvaha muutus päikese käes pehmeks ja muditavaks, küünlavaha aga mitte. Mustikas oletas alguses, et ka marmelaad ja seep hakkavad sulama, kuid katse käigus selgus, et siiski mitte. Mustikas katsus igatahes kõik vormis olnud materjalid näpuga läbi ning vedas oma paberilehele hoolega plusse ja miinuseid.
Katse kiituseks võib veel lisada, et koristamine on erakordselt lihtne, sest näiteks nii šokolaad kui ka marmelaad kadusid meil katse lõppedes kui võluväel ära 😉
PS. Sulamiskatse jätkuks võib mõnel jahedal ja vihmasel päeval võtta kätte samad materjalid ja teha nendega hoopis ujub või upub katsetuse 🙂
Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.
lambrine 
Meil sulas eile mõneks tunniks õue unustatud rasvakriitidel mõnel ots täiesti ära. Pealt olid kõik rasvatilkasid täis.
MeeldibMeeldib
Ma ootasin ka, et meie kriit hakkab sulama, aga küllap neid on nii erineva koostisega, et mõned hakkavad sulama ja teised jälle mitte.
MeeldibMeeldib