Oleme vaikselt liikunud kevade ja munadepühade lainel. Sel kevadel on Mustikal (4,5a) olnud suur huvi eelkõige just lillede vastu, seetõttu oleme teinud just palju lilledega seonduvaid tegevusi (millest tuleb lähiajal loodetavasti ka üks postitus).
Üks neist tegevustest seondub siiski ka lihavõtetega, sest midagi peab ju tühjade munakarpidega ka ette võtma, kas pole? Nimelt siis lõikasin munakarbi lahti üksikuteks pesadeks ning need pesad omakorda lillekujuliseks. Lapsed siis värvisid õhinal ja pärast aitasin need kleepida ära lõigatud põhjaga papptaldriku serva külge. Nüüd nad siin siis hõljuvad ringi, pärjad peas.
Panime ka muru kasvama ja oleme seda saanud juba natuke pügada.
Tegelikult on aga munadepühadega seonduvad tegevused on meil veel alles ees, niiet postitust võib oodata ehk järgmisel kevadel. 😛 Seniks jagan neid tegevusi, mida tegime Mustikaga (siis 3,5a) eelmisel kevadel maal olles.
Pesa meisterdamine
Pesa aluseks kasutasime isetehtud kodust plastiliini, sest kui juba looduslike värvidega tegutsemiseks läheb, on munade värvimise kõrvale kohe hea keeta üks ports kodust plastiliini ja ühtlasi ka see ära toonida. Pesa ise valmis õuest leitud oksaraagudest, samblast, sulgedest ja lõngajuppidest. Kõrvale sai juttu rääkida sellest, millest linnud oma pesa meisterdavad. Munaks sai seekord samuti plastiliin, seetõttu on tegu üsnagi priske tegelasega. 😉
Linnumunamängud
Eesti Ornitoloogiaühingul on ilmunud selline tore trükis nagu Lindude pesad ja munad. Sealt leidsin Mustikale nii pesapilte näitamiseks kui ka toreda valiku munasid. Printisin munad välja ja kiletasin need üle, nii oli neid mõnusam uurida. Mune sai suuruse järgi ritta panna ja värvi/mustri järgi sorteerida, üksteise peale laduda. Et munad on enamvähem õiget mõõtu, siis on hea vaadata seda, kuidas suurematel lindudel on suuremad munad ja väiksematel väiksemad. Ühtlasi ka seda, et munad pole kõik ühesuguse kujuga, isegi kui nad on munakujulised.
Kuna Mustika suureks huviks oli tol hetkel aga loendamine, siis mõtlesin käigupealt välja mõned loendamismängud. Tegime igale mängijale lõngajupist pesa, mille sisse tuli mune korjata vastavalt sellele, mitu silma täringult said. Võitis loomulikult see, kellel oli rohkem mune.
Siis võistlesime selles, kes saab täringu abil endale kõige pikema munarivi.
Proovisime ka munade memoriini. Valisime munade hulgast välja sarnased paarid, keerasime need tagurpidi ja püüdsime paarilised üles leida. Tuleb tunnistada, et ma kaotasin kõik mängud, niiet munaõnne mul vist pole.
Ja nagu sellistel juhtudel ikka, mõtles Mustikas välja ka oma mängu ja reeglid. Aga et need on alati nii hirmus keerulised, siis kahjuks ei mäleta ma sellest midagi. 😉
Loendamishuvist tulenevalt tegin veel ühe munade loendamise harjutuse. Tegin villast ja puuokstest pisikesed pesad. Printisin juurde viie Mustika jaoks tuttava linnu pildid, kellel peakski päriselt nii palju mune pesas olema. Tema siis ladus mune pessa ja mina rääkisin kõrvale juttu sellest, mis suurtel lindudel on pesas vähem mune ja väiksematel rohkem.
Eelmise aasta munadepühadega olen siis lõpuks ühel pool. Nüüd kiirelt uusi asju ettevalmistama!
Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.
lambrine 