Montessori esimesel eluaastal: liikuv laps

montessori esimesel eluaastal

Meie pere kevadised haigused on minu kirjutamisplaanid täiesti pea peale pööranud. Püüan nüüd taas järjele saada ning alustan kaualubatud postitusega seeriast “Montessori esimesel eluaastal“. Seekord on vaatluse all lapse arengu toetamine esimese eluaasta teisel poolel.

Käesolevasse postitusse olen kogunud kokku mõtteid erinevatest Montessori-teemalistest raamatutest ja blogidest. Kindlasti ei kata see postitus kõiki teemasid ja valdkondi, siin on koos lihtsalt üks valik teemade kohta, millega olen lugedes kokku puutunud. Minupoolne soovitus (nagu igasuguste teooriate puhul ikka) – lugege läbi ja otsustage ise, kas ja mis siin kirjutatust võiks teie peres sobida ja toimida. 🙂


Esimese eluaasta teisel poolel kehtivad kõik samad põhimõtted, millest oli juttu üldiste põhimõtete postituses. Väga oluline on sel perioodil silmas pidada lapse füüsilise arengu toetamist – mis liigutus see on, mida laps parasjagu õppida üritab. Iga laps on unikaalse arengumustriga. Montessori põhimõtete kohaselt on igas lapses peidus sisemine “õpetaja”, kes teab täpselt, millal on õige aeg hakata roomama, istuma, seisma ja kõndima. Täiskasvanu ülesandeks on austada seda sisemist teadmist ja usaldada lapse jõupingutusi. Kui me aitame lapsel teha midagi, milleks ta füüsiliselt veel võimeline ei ole, anname me talle signaali, et me ei ole rahul tema võimetega. See võib tekitada lapses frustratsiooni. Tingimusteta armastada tähendab võtta last sellisena, nagu ta parasjagu on, mitte sundida teda oma arengus kiiremini liikuma.

montessori esimesel eluaastal

LIIKUMINE

Liikumisvabadus

Montessori pedagoogikas on lapse füüsilise arengu juures oluliseks märksõnaks liikumisvabadus. Vaba liikumine tähendab keha võimet liikuda igasuguste liikumisseadeldisteta – võimalust õppida haaramist, keeramist, roomamist, istumist, enda püsti ajamist ja kõndimist just enda tempos. Montessori teooria usub näiteks, et kui last päeva jooksul liiga kaua süles kanda, siis muutub laps teda ümbritseva keskkonna uurimisel sõltuvaks täiskasvanust ning ta ei ole rahul iseenda jõupingutustega. Samamoodi mõjuvad ka kõik lamamistoolid, käimistoed jmt. Need annavad lapsele ka valeinformatsiooni tema keha kohta – kus on tegelikult tema keha (ja võimete) piirid ning kuidas tema keha tegelikult liigutab ja liigub. Lapse loomuliku liikumise arenguks on seega kõige parem, kui ta saab veeta suurema osa ajast põrandal.

Lapsed, kellel on olemas liikumisvabadus, suudavad püüelda oma ideede ja huvide poole. Kui laps saab korduvalt haarata teda huvitava eseme järele ning seda uurida, kinnitab see talle, et kui me midagi tahame, siis saame me selle järele liikuda ning selle ka kätte saada. Nii areneb terve ego ning inimene, kes suudab edukalt tegeleda igapäevaelu probleemidega. Enesekindlus sünnib siis, kui lapsel on võimalus ümbritsevas keskkonnas vabalt liikuda ning selles aktiivselt tööd teha. Nii õpib ta kasutama iseenda võimeid ning lahendama probleeme.

Vaba liikumist toetav riietus

Kui temperatuur vähegi lubab, tuleks lapse käed ja jalad jätta igal võimalikul juhul paljaks, et ta saaks harjutada sõrmede ja varvastega tegutsemist. Kui laps õpib roomama ja käputama, siis on oluline, et tal oleks võimalus tekitada oma põlvedega hõõrdumist. Tuleks silmas pidada, et lapse riided seda võimaldaksid. Seega segava pikkusega kleidid-seelikud ning liiga kitsad (teksa)püksid võiksid sel perioodil riietuses tagaplaanile jääda.

Ajal, mil laps õpib ja harjutab kahel jalal käimist, on oluline pakkuda talle võimalust olla võimalikult palju paljajalu. Nii treenib ta efektiivsemalt oma lihaseid ja tajub paremini tasakaalu.

montessori esimesel eluaastal

Roomamine

Ümbritseva keskkonna jälgimine on lapse esimene töö. Seda teeb ta juba nädalaid enne seda, kui ta suudab ise millegi järele haarata. Laps võib jälgida väga tähelepanelikult ja üllatavalt pikka aega, kui teda selle juures ei segata. Lapse jaoks on erutav kogemus õppida paigalolevalt vaatlemispositsioonilt end liigutama soovitud objekti suunas. Igal lapsel on esmaseks liikumiseks oma “tehnika”, mis aitab tal eesmärgini jõuda. See on tähtis töö! Laps naudib nii eksperimenteerimist kui ka lõpuks roomama hakkamist. Täiskasvanu saab aidata last sellega, et ei sekku tema liikumiseksperimentidesse. 

Kui laps õpib roomama, kasvab ka tema enesekindlus – ta saab aru, et ta on tegutsemisvõimeline inimene. Ta teab, mida ta tahab, ja ta teab, kuidas selleni jõuda. Selleks, et toetada loomuliku liikumise arengut, on oluline pakkuda stiimulit liigutamiseks, tagada riietus, mis ei takista liikumist ning anda lapsele piisavalt aega keskendumiseks ja soovi korral sama tegevuse üha uuesti ja uuesti kordamiseks. Lapsele võib pakkuda mänguasju, mis veerevad aeglaselt eest ära. Kui mänguasi veereb eest ära liiga kiiresti, loobub laps seda taga ajamast. Kui mänguasi ei liigu üldse eest ära, ei paku see väljakutset. (Erinevatest mänguasjadest vanuses 6…12 kuud on tulemas ka eraldi postitus!)

Istumine

Millalgi esimese eluaasta jooksul hakkab laps iseseisvalt istuma. Vältida tuleks lapse kunstlikult istuma asetamist, kui ta seda veel ei oska! Nii võtame lapselt võimaluse kogeda iseseisva jõupingutuse erutavaid tulemusi. Laps võib istuma õppida enne või pärast roomamise selgeks saamist, kuid igal juhul on see suur samm edasi iseseisvuse suunas.

Montessori põhimõtete järgi võiks lapsel esimese eluaasta teisest poolest olla ka oma raske ja turvaline täispuidust tool (valik näiteid selles blogipostituses) töötamiseks ja söömiseks uues asendis (istudes). Laps, kes näeb teisi istumas, soovib neid jäljendada. Tooli kasutatakse iga päev lühiajaliselt. See peaks olema selline, et laps saab end ise toolile aidata.

Iseseisev istumine vabastab lapse käed ning nüüd saavad need teha rohkem tööd ning avastada maailma enda ümber. Sel perioodil on oluline pakkuda lapsele mänguasju, mis võimaldavad töötegemisse kaasata kahte kätt korraga.

montessori esimesel eluaastal

Seismine ja kõndimine

Lapse jaoks, kes hakkab end asjade najale püsti sikutama, on heaks abivahendiks madal ja raske mööbel, millel pole teravaid nurki. Selleks sobib näiteks nii diivan kui diivanilaud. Madalad riiulid peaksid kõik olema kindlasti paigale fikseeritud! Selline mööbel on vajalik ka külgsuunalise liikumise ohutuks harjutamiseks. Montessori abivahendina soovitatakse lapse jaoks paigutada ca 45 cm kõrgusele põrandast horisontaalne käsipuu, teate küll, selline nagu baleriinidel treeningsaalis (Montessori infant bar). Käsipuu võiks olla sellise läbimõõduga, et lapse käsi ulatab sellel ümbert kinni võtma. Ideaalis võiks see asetseda mängumati kohal peegelseina peal, et laps saaks end püsti sikutades peeglist jälgida. Teine soovitus on paigutada käsipuu võimaluse korral hoopis akna juurde, siis on lapsel huvitav õues toimuvat jälgida.

Kui lapsele anda võimalus, siis leiab ta ise nii toast kui õuest selliseid kohti, kus ta saab end püsti ajada ning kõndimist harjutada (näiteks õues madalate müüride najal). Otsesuunas liikumise harjutamiseks sobib raske puidust mängukäru. Kui laps alles õpib end selle najale püsti ajama, võib kärule paigutada lisaraskusi, mida hiljem osavuse kasvades järjest eemaldada. Lükka-tõmba mänguasjad sobivad väga hästi algajale kõndijale, kuna need ei kiirusta last tagant, vaid pakuvad võimalust iseseisvaks harjutamiseks, just siis, kui laps seda ise soovib.


SÖÖMINE JA SELLEGA SEONDUV

Mida tugevam on lapse ja vanema vaheline side uue elu alguses, seda edukamalt saavad lapsed hiljem hakkama erinevates eraldumise faasides. Rinnaga toitmine on hea näide tugevast sidemest ema ja lapse vahel. See, kuidas toitmise protsess välja näeb, mõjutab arusaama kõigist suhetest tulevikus. Kas ema on lapse jaoks toitmise ajal “kohal”, hoiab silmsidet, naeratab ja annab kogu oma tähelepanu lapsele või on ta samal ajal hõivatud millegi muuga (räägib telefoniga, loeb, vaatab telekat jne). Rinnaga toites õpetame me lapsele seda, mida intiimne suhe kahe inimese vahel tähendab. Seepärast peaks lapsi, kes toituvad pudelist, söömise ajal süles hoidma, mitte jätma neid pudeliga omapead.

Toitmise puhul on oluline jälgida, et anname lapsele süüa siis, kui ta on näljane. Negatiivseid tundeid (väsimus, valu) tuleb leevendada armastuse ja lohutamisega, mitte toiduga. See aitab lapsel säilitada loomulikku ja tervislikku toitumisharjumust, nii saab temast täiskasvanu, kes sööb toitu organismi energiaga varustamiseks, mitte emotsioonide maandamiseks.

montessori esimesel eluaastalTahkele toidule üleminek tähistab omakorda üht eraldumise etappi ning on suur samm iseseisvuse suunas. Nüüd ei ole ema ja laps enam üks, vaid neist saab kaks eraldi iseseisvat isikut. Montessori põhimõtete järgi algab tahkele toidule üleminek 4…6-kuu vanuselt. Pisut pikemalt kirjutan sellest varsti eraldi postituses.

Potitreening

Ka potitreeninguga saab alustada juba varakult. Poti võib nähtavale kohale asetada juba siis, kui laps hakkab silmadega ümbrust uurima. Samuti võib lapse aeg-ajalt minutiks potile panna (riided seljas), et ta saaks harjuda sellega, mis tunne on seal istuda. Lapsel peab olema võimalus näha teisi WCd kasutamas, just nii, nagu tal on õppimiseks vaja näha teisi kõndimas, söömas, rääkimas jne.

Montessori stiilis potilkäimise juurde kuulub ka poti kõrval olev väike pink või tool, millel istudes saab laps enne potileminekut ise püksid jalast võtta.


SUHTLEMINE

Kõne

Kõne arengut toetavatest soovitustest oli samuti juttu esimeses postituses. Panen siinkohal veelkord kirja mõned soovitused, kuidas lapsega rääkida:

  • räägi aeglaselt ja mitte liiga valjult
  • suhtle lapsega võimalikult palju tema tasandil – kükita tema juurde maha
  • kirjelda, mida sa teed, kui sa lapse eest parasjagu hoolitsed (ning ka igal muul võimalikul juhul)
  • vasta lapse “jutustamisele”, et ta saaks õppida, et rääkimine on kahepoolne tegevus
  • kasuta päris sõnu (mitte titekeelt) nende õiges kontekstis
  • nimeta kehaosasid, kui sa neid parasjagu puudutad; nimeta asju, mida sa parasjagu kasutad lapse riietamisel või söötmisel jne
  • anna lapsele võimalus kuulata täiskasvanute sõnavara ja jutuajamisi
  • pööra tähelepanu eneseväljendusele
  • loe koos lapsega hoolikalt valitud ja reaalsusel põhinevaid raamatuid, et laiendada tema teadmisi

montessori esimesel eluaastalUmbes 9 kuu vanuselt võib laps hakata asjadele osutama, sooviga, et vanem nimetaks nende asjade nimesid. Selleks hetkeks on laps jõudnud keelelises arengus tasemele, kus ta oskab seostada hääle tähendusega. Iga kord, kui ma näitan sellele asjale, ütleb emme seda! Sel perioodil võib lapsega mängida nimetamismänge. Selleks soovitatakse Montessori klassiruumides kasutatava uut sõnavara tutvustamiseks mõeldud õppetehnikat (Three Period Lesson technique). Väikelastega mängimiseks kasutatakse esimest etappi (asjade nimetamine), kui laps on mänguga tuttav, siis võib mängida ka teist (äratundmine ja seostamine).

Keelamine

Kui me lapsele midagi keelame, siis on oluline see, kuidas me seda teeme. Alguses tuleb meeles pidada seda, et laps ei tea, mida ‘ei’ tähendab. Seega korduv eitamine ja hääletõstmine ei aita. Lapsele tuleb füüsiliselt ette näidata, mida ‘ei’ tähendab (nt asi käest ära võtta). Keelates tuleb olla järjepidev. Käitumine tuleb ümber suunata iga kord kui see ei ole korrektne. Ainult nii saab lapses kinnistuda piiride lõplikuse mõte.

Kui on vaja takistada lapse ohtlikku liikumist, saab ka seda teha last austaval viisil. Last ei tohiks ette hoiatamata selja tagant kinni krabada. Selle asemel peaks lapsevanem liikuma lapsest ette ning peatama lapse liikumise temaga näost näkku kontaktis olles. Nii käitudes anname me lapsele signaali, et ta ei ole suvaline kott, mida võib edasi-tagasi tõsta, vaid arenev isiksus. Me austame last kui kedagi, kes ühel päeval on suuteline ise end ümber pöörama, ega oota, et teda selja tagant päästetaks.


Loe ka eelmisi ‘Montessori esimesel eluaastal’ postitusi:


Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.

Advertisements

Sinu mõtted...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s