Montessori esimesel eluaastal: mänguasjade valimise põhimõtted

montessori mänguasjad materjalid 6-12 kuud

Esimeste mänguasjade pakkumine lapsele on minu meelest ääretult põnev. Olen postitust mänguasjadest 6-12-kuustele lastele juba aasta otsa plaaninud teha, aga parem hilja kui mitte kunagi, kas pole? Et korraga asja mitte liiga pikaks ajada, siis teen mänguasjade osas kaks eraldi postitust. Tänases esimeses osas teen juttu sellest, millistest põhimõtetest mänguasjade valimisel lähtuda (pisut oli sellest juba juttu 0-6 kuud mänguasjade postituses). Järgmine postitus on siis juba mänguasjadest endist.

Alustuseks mainin kohe ära, et mänguasjapostitustes on koos nii traditsioonilised Montessori mänguasjad (Montessori infant materials) kui ka Montessorist inspireeritud mänguasjad-tegevused.  Ja kuigi juttu tuleb mänguasjadest, siis ei tasu ära unustada, et kõige tähtsam “materjal” lapse jaoks on, ikka ja endiselt, teised inimesed. Laps õpib just selle järgi, mida ta näeb teisi tegemas.

Tavaline reegel on see, et nö klassikalisi Montessori mänguasju-materjale ei olegi kodus vaja. Need peaksid eelkõige jääma Montessori klassidesse, kus nendega tegutsemist juhendab vastava väljaõppe saanud õpetaja. (Montessori õppeasutuste puhul alati oluline meeles pidada seda, et Montessori sõna kasutamine õppeasutuse nimes või selle tegevuskavas ei tähenda seda, et seal ka rangelt neid põhimõtteid, kui üldse, järgitaks.) Kui on endal kindlasti soov midagi kodus proovida, siis mina soovitan mõelda, kuidas seda sama tegevust saaks koduste vahenditega teha. Paljude Montessori materjalide jaoks leiab internetist DIY õpetusi.

montessori mänguasjad materjalid 6-12 kuud

Montessori mänguasjade filosoofia

Montessori materjalide puhul on suur rõhk aistingute arendamisel ja käelisel tegevusel. Maria Montessori oli lapsi jälgides jõudnud veendumusele, et lapse keskendumine algab käest. Nii pea, kui lapse käsi on mingi tegevusega hõivatud (nt lõikab kääridega), ei pane ta ümbruses toimuvat tähele. Sellist põhimõtet järgides on Montessori materjalide hulka valitud sellised õppevahendid, mis võimaldavad käelise tegevuse vahendusel anda lapsele teadmisi asjade värvi, kuju, kaalu, lõhna jne kohta. Muide, paljud Montessori pedagoogika materjalid olid algselt mõeldud erivajadustega laste õpetamiseks.

Maria Montessori valis enda õppematerjalid selle järgi, et need täidaksid nii otsest kui kaudset eesmärki. Nii näiteks aitab värviliste erisuuruste rõngaste pulga otsa ladumine otseselt kaasa lapse silm-käsi koordinatsiooni arengule ning värvide eristamisele, arendades samaaegselt kaudselt matemaatilisi oskusi eri suuruste järjestamisel.

Mõned küsimused, mida mänguasju valides endalt küsida:

  • Kas mänguasi rahuldab lapse vajadust arendada liikumist ja sensoorset taju?
  • Kas see on tehtud looduslikust materjalist?
  • Kas see on ilus?
  • Kas see kutsub last korduvalt mängima?
  • Kas see mänguasi täidab vajalikku eesmärki (nt arendab mingit oskust)?

Mänguasjade materjal ja “omadused”

Montessori pedagoogika põhimõtted soovitavad mänguasjade materjalina naturaalset puitu (töötlemata pinnaga või õlitatud). Värvitud puitu võiks pigem vältida, eriti kui see pärineb riikidest, kus puudub kontroll kasutatavate värvide üle. Headeks materjalideks mänguasjade puhul on ka puuvill, vill ja metall. Naturaalsed materjalid õpetavad lapsele päris maailma kohta rohkem kui plastik (nt kaalu, tekstuuri, heli).

Lapsele pakutavad mänguasjad peaksid toetama tema arenguetappi (natuke oli sellest juba kord juttu 0-6 kuud mänguasjade postituses). Uute mänguasjade tutvustamine lapsele peab lähtuma lapse oskustest, mitte konkreetsest vanusenumbrist. Näiteks lapsele, kes alles hakkab roomama, sobib veerev mänguasi, mis ei veere liiga kaugele ära. Kui laps õpib iseseisvalt istuma, siis on oluline pakkuda talle mänguasju, mis võimaldavad tegevusse kaasata kahte kätt korraga. Iga uus etapp liikumises avab võimaluse uute oskuste arenguks.

montessori mänguasjad materjalid 6-12 kuud

Mänguasjariiul

Montessori põhimõtete järgi paiknevad mänguasjad avatud riiulil. Riiul võiks asetseda seal, kus laps veedab aega koos perega. Riiuli eeliseks mänguasjakasti ees on see, et mänguasju on lihtsam leida, ning ühtlasi on lihtsam ära õppida asjade oma koha peale tagasi panekut. Kui riiulil on vähe mänguasju, on ka lapsevanemal lihtne neid järjepidevalt riiulile tagasi asetada. Lapsed on selles vanuses korraarmastajad – nad tahavad teada, kuhu üks või teine asi käib ja kuulub. Laps jäljendab täiskasvanut. Seega kui ta näeb meid asju ära panemas (ja seda tegevust ka nautimas), hakkab ta loomuomaselt täiskasvanut jäljendama niipea, kui ta on selleks suuteline. Seega tasub mänguasju alati rõõmsalt ära panna! 😉

Väikelapsele (0-1 a) mõeldud riiulid on väga madalad (umbes 40 cm) ja neil on ainult alumine ja ülemine riiul. Riiulitel võiks olla väike serv, kust laps saab riiulist kinni haarata. Samuti takistab serv asjadel riiulist maha kukkumast. Mõnedele väikelaste riiulitele on riiulitasapinnale kleebitud vaibataoline materjal, mis pakub lapsele sensoorset kogemust, kui ta riiulist haarab. Riiuli tagasein võib olla peegliga (eriti sobilik lastele, kes ei ole veel eriti liikuvad) või läbipaistev/tagaseinata. Kui huvi väikelapse riiul ise teha, siis siin on üks joonis. Suuremate laste (1…3 a) riiulid on kõrgemad (umbes 60 cm) ja nendel on ka keskmine vaheriiul. Riiulitel on tavaliselt tagasein (puit või läbipaistev materjal), et asjad ei kukuks sellelt maha.

Muidugi ei juhtu midagi, kui õiget mõõtu riiulit käepärast pole. Oluline on lihtsalt see, et lapsel oleks mänguasjadest ülevaade. Siis saab ta endale tegutsemiseks valida just selle eseme, mis talle parasjagu huvi pakub. Meie kodune riiul näiteks on üks vana põrandale asetatud raamaturiiul. Toimib väga hästi! 🙂

Mänguasjade arv riiulil ja roteerimine

Mida väiksem on laps, seda vähem asju peaks olema tema riiulil, vältimaks lapse ülestimuleerimist. Näiteks 6-kuuse lapse riiulil võiks korraga olla kaks-kolm asja, 7-kuusel lapsel neli kuni viis mänguasja jne.

Jälgi, milliste mänguasjadega laps mängib, millised väljakutsed vastavad tema arengutasemele. Mänguasjade valikul on oluline varieeruvus – iga mänguasi peaks võimaldama õppida lapsel midagi uut ja erinevat. Vaheta mänguasju kord nädalas, taoline ringlus aitab hoida asjad huvitavad. Eemalda riiulilt ja ringlusest mänguasjad, millest ta on “välja kasvanud”. Riiulile võiks neist jätta vaid lapse lemmikud ja seda nii kaua, kuni ta nende vastu huvi üles näitab.

Hoia mänguasjariiulit alati korras, igal asjal olgu oma koht. Väikelapsed ei suuda seda küll veel ise hoida, kuid nende jaoks on väga oluline, et kodus valitseks kord.

Inspiratsiooni koduste väikelaste Montessori stiilis riiulite kohta saab näiteks sellest blogipostitusest.

Loe ka teisi Lambrine “Montessori esimesel eluaastal” postitusi:

 


Lambrine uued postitused jõuavad kõige kiiremini Sinuni blogi Facebook‘i lehe vahendusel.

Advertisements

Sinu mõtted...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s